Raamaturetsensioon
Chris Miller "Kiibisõda"
Ausalt öeldes mõtlesin päris pikalt, millist infotehnoloogia valdkonnaga seotud teost lugeda. Kuid õnneks andis hea vastuse mulle ühes loengus kuuldud õppejõu soovitus. Loetud raamatuks on Ameerika ajaloolase Chris Milller’i poolt kirja pandud paeluva pealkirjaga teos “Kiibisõda”. Raamat käsitleb tõesti väga põhjalikult pooljuhtide kirevat ajalugu ja arenemist üheks tähtsaimaks müügiartikliks tänasel päeval. Üksikasjalikult on lahatud ka iga indiviidi, kellel on olnud märkimisväärne mõju pooljuhtide arengus, isiklikku teekonda ja arengut antud valdkonnas.
Raamatu sissejuhatus algab hävitaja USS Mustin’i tavapärase kontrollsõiduga läbi Taiwani väina põhjaosa veendumaks, et Hiina ei ole enda kontrolltsooni juhuslikult laiendanud. Antud lause annab juba selge aimduse, kui geopoliitiliselt pingelise teemaga on tegemist. Raamat lükkab ümber väite sellest, et pooljuhtseadmed on vaid pisike lüli infotehnoloogias. Hoolimata oma väiksusest on tegemist ülivõimsa tehnoloogilise saavutusega, mis ei kujunda mitte ainult aina arenevat tööstust, vaid omab mõjuvõimu ka rahvusvahelise poliitika kujundamisel, maailmamajanduse struktuuri ning ka sõjalise olukorra balansseerimisel.
Pooljuhtidest rääkides, ei saa üle ega ümber William Shockley’st ja Silicon Valley teerajajatest, kelleta ei oleks ilmselt olemas ka antud raamatut. Pikalt ja laialt tõdetakse, et nii Shockley- kui ka Fairchild Semiconductor ettevõtte rolli ei tasu pooljuhtide tööstuse kujunemisel alahinnata, sest olid ju nemad esimesed, kes taolise tehnoloogiaga lagedale tulid. Samuti on puudutatud ka Nõukogude Liidu ja USA eelmise sajandi lõpupoole aset leidnud “võidu relvastumist” pooljuhtidega, mis reaalsuses seisnes NSV Liidu poolt lääne visioonide ja tehnoloogia puhtal maha kopeerimisel. Raamat lõppeb tänasel ajaperioodil, kus määrava tähtsusega on Taiwani tööstus ja selle määrav roll maailma varustamisel imepisikeste, kuid kriitiliselt oluliste tehnoloogiliste komponentidega
Lisaks üldajaloolise loo kirjapandule on teoses sisse toodud ka päris huvitavaid fakte, millele ilmselgelt tavakasutajad ei mõtle või ei pane üldse tähelegi. Näiteks, tavaliselt oleme harjunud nägema Apple toodetel kirja: “Designed by Apple in California. Assembled in China.”, mis tegelikult on lähemal uurimisel üsnagi eksitav. Peale seda, kui pooljuhtide tootmine liikus sujuvalt Taiwani ja Lõuna-Koreasse, on Apple’i Iphone protsessorid eranditult toodetud Taiwan’is. Tõsi, kokku on pandud Iphone'd tõesti Hiinas, kuid ilma TSMC’ta, mis on maailma suurim pooljuhtide tootja, ei oleks selline nutiseadme tootmisprotsess kahtlemata võimalik. Samuti ei olnud ma varem teadlik tõsiasjast, et Nvidia oli üks esimesi ettevõtteid, millel puudus tootmistehas. Ideed ja visioonid sünnivad küll nende poolt, kuid füüsilise tooteni jõuavad asjad ikkagi põhiliselt Taiwani tehastes.
Ära tuleb siiski mainida, et tegemist ei ole kindlasti kerge lugemisega, kuna raamat on täis väga tehnilisi väljendeid ja sõnu, mis võib antud valdkonna võhiku jaoks olla päris keeruline ja eemaletõukav. Pean tunnistama, et ka minu jaoks, kes omab juba arvestatavaid teadmisi, ei olnud raamatu lugemine just kergete killast. Kohati pikale venivad seletused ja kirjeldused tekitasid mõnel korral tunnet lugemine pooleli jätta, kuid seda õnneks ei juhtunud. Siiski julgen ma väita, et tegemist on väärt teosega, mis annab ammendava ülevaate tehisintellekti ajastu uuest naftast.
Comments
Post a Comment