1. nädal: Noppeid IT ajaloost

Antud postitus on kirjutatud ilma igasuguse AI abita.

Revolutsiooniline hetk - Kuidas transistorid muutsid tehnoloogia käekäiku
Pilt: https://www.nutsvolts.com/magazine/article/the-story-of-the-transistor

Tihtipeale on need kõige väiksemad ning esmapilgu üsnagi “tähtsusetud” elemendid just need, mis on päeva lõpuks määrava tähtsusega ja kujundavad ümber senised arusaamad. Nii on lood ka transistoriga, mille kujunemislugu ulatub külma sõja algusaastatesse.

Transistoride saamisloo ümber on lähemal uurimisel palju küsimusi ja tihti ka segadust. Kuid ametlikult peetakse antud väikeste lülitite loojateks Bell Labs füüsikuid John Bardeen, Walter Brattain ja William Shockley.

Pildil vasakult William Shockley, Walter Brattain ja John Bardeen. Pilt:https://www.researchgate.net/figure/Figura-74-William-Shockley-izq-Walter-Brattain-y-John-Bardeen-der_fig30_31755617

Kuid, mis on ikkagi see X-faktor, mis muudab transistori tänase päevani üheks olulisemaks komponendiks tehnoloogiavaldkonnas? Transistor ehk pooljuhtseade, mida kasutatakse ka lülitina, võimaldab väiksema vooluga sisse ning välja lülitada suurema võimsusega voolu, muutes seeläbi signaalide tugevust ja täpsust märkimisväärselt. Tehnoloogia seisukohalt tagas transistoride loomine elektroonikaseadmete, näiteks arvuti ja telefoni, kompaktsuse ning stabiilsuse.

Tutvudes lähemalt transistoride ajalooga on hetkel ilmselt võimatu ette kujutada, millisel tasemel oleks tehnoloogia praegu ilma transistorideta, mis vaikselt ja märkamatult tagaplaanil töötades hoiavad elus kogu meie tehnoloogiat.



Liiga säravalt põlenud leek - Miks ei löönud Sony MiniDisc tehnoloogiamaailmas läbi

Pilt: https://obsoletesony.substack.com/p/the-early-years-of-sony-minidisc

Tänaseks on maailmas loodud ilmselt igale muusika armastajale elektroonikaseade, olgu selleks siis telefon, raadio või hoopis vinüülplaadimängija, mille abil on võimalik endale meelepärasel hetkel ja kohas panna mängima just need laulud, mida hing ihkab. 1990ndatel olid moes aga hoopiski erilisemad seaded, mille kaudu oli võimalik muusikat kuulata.

90ndate alguseks, mil helikassettide buum oli peatunud ning tekkis soov kompaktsema muusikamängija järele, oli Sony valmis saanud millegi enneolematuga. 1992 müügile tulnud Sony MiniDisc oli kui Tagasi tulevikku filmist välja võetud rekvisiit, mis tundus alguses liiga hea, et päris olla. Selle aja kohta kõrgetasemelise helikvaliteediga muusikamängija, mis oli mahutatud pisikese CD meenutava plaadi peale, pidi vallutama just eriti noorema generatsiooni südameid, kuid nii siiski kahjuks ei läinud. 

Nimelt oli esimeseks probleemiks antud elektroonikaseadme hind, alates 600$, mis ei meelitanud kohe üldse huvilisi ligi. Samuti pärssis MiniDisc-i edu CD-de suur hinnalangus, mille tulemusena oli lihtsam tavakuulajatel ise kokku panna endale meelepärane playlist. Ilmselt kõige laastavamalt mõjus Sony MiniDisc-ile 90ndate lõpus müügile tulnud MP3-d, mis särasid nii oma helikvaliteedi kui ka veelgi kompaktsema ehituse poolest. 

Vaatamata sellele, et loodetud edu ei saavutatud, tootis Sony MiniDisc-e edasi kuni 2010ndate aastateni. Tagantjärgi on seda küll lihtne öelda, kuid siiski on siinkohal ilmselt paslik mainida, et mõni idee on paratamatult mõeldud jääma ainult paberile. Samas on Sony MiniDisc jätnud kustumatu jälje nii tehnoloogia kui ka muusikaarmastajate südameisse. 



Kas seda on tõesti vaja - Elektroonikat täis nutitekstiil 

Pilt:https://www.forbes.com/sites/williamhaseltine/2023/07/03/the-future-of-fabric-programmable-weaving-unleashes-smart-fabric-potential/

Antud valdkonna peale sattusin juhuslikult, kui lugesin ükskord nuti- või siis ka targaks tekstiiliks kutsutud materjalist. Alguses päris hirmuäratavana tundunud idee algus ulatub tegelikult 19. sajandisse ning seda on seostatud elektri jõudmisega tavakodanike kodudesse. 

Tänasel päeval mõeldakse nutitekstiil all aga hoopiski midagi muud, kui elekter köögis vms. Nimelt on väljatöötamisel programmeeritavad materjalid, mis suudavad tunnetada erinevate lihaste kui ka liigeste tööd ning kogutud andmete põhjal analüüsida näiteks haiguste kulgu. Sellest tulenevalt võib targal tekstiilil olla tulevikus väga suur abijõud just näiteks meditsiini valdkonnas, lihtsustades nii arstide üldist tööd kui ka patsiendi puudutava informatsiooni kogumist. Samuti on nutitekstiilis nähtud suurt potentsiaali just spordiriiete valmistamisel, tagades parema nii parema toe kui ka sarnaselt meditsiinis analüüsides, ennetada spordivigastusi.

Siinkohal pean mainima, et isiklikult ei oska ma siiani nutitekstiiliga seoses päris kindlat seisukohta võtta, kuid kindlasti võib sellel olla palju potentsiaali. 



Kasutatud allikad 

- https://www.nutsvolts.com/magazine/article/the-story-of-the-transistor
- https://www.imec-int.com/en/semiconductor-education-and-workforce-development/microchips/history-microchips/transistors
- https://obsoletesony.substack.com/p/the-rise-and-fall-of-the-sony-minidisc
- https://obsoletesony.substack.com/p/the-early-years-of-sony-minidisc
- https://www.forbes.com/sites/williamhaseltine/2023/07/03/the-future-of-fabric-programmable-weaving-unleashes-smart-fabric-potential/

Comments

Popular Posts