1. vabapostitus

NB! Antud vabaaja postituses võib esineda spoilereid!

Project Hail Mary kui kosmosetehnoloogia tulevik või puhas ulme?

Pilt: https://www.universalpictures.nl/tl_files/content/movies/project-hail-mary/project-hail-mary_header_desktop.jpg

Ilmselt on paljud kuulnud ning kindlasti ka kaasa elanud NASA Artemis II kosmose missioonile, mis leidis aset selle aasta aprilli alguses. Tegemist on ühe märkimisväärse sündmusega, kuna Artemis II oli esimene mehitatud lend ümber Kuu pärast 1972. aasta Apollo 17 missiooni. Meeskond koosnes NASA astronautidest Reid Wiseman, Victor Glover, Christina Koch ja Kanada kosmoseagentuuri astronaudist Jeremy Hansenist. Kuid Artemis II missiooniga samal ajal leidis aset veel üks ära mainimist vääriv sündmus. Kinoekraanidele ilmus Andy Weir'i samanimelisel raamatul põhinev põnevusfilm Project Hail Mary, eesti keeles Ave Maria. 

Isiklikult ei osanud ma antud filmist ausalt öeldes algselt suurt midagi arvata. Üks põhjustest miks ma antud filmi üldse vaatama läksin, oli seetõttu, et filmi süžee on tihedalt seotud kosmosetehnoloogiaga. Ning jumal tänatud et läksin, sest see oli seda väärt. 

IT tudengina jäi esmalt silma see, kuidas filmis on palju rõhku pandud ning olulisele kohale seotud autonoomsed süsteemid, mis on antud loo jutustamisel ühed olulisemad lülid. Näiteks peategelase Grace'i ellujäämine tuhandete kilomeetrite kaugusel kodust, avakosmoses, sõltus suuresti autonoomsetest süsteemidest ning nende võimetest võtta kriitilistel momentidel vastu otsuseid ilma inimese füüsilise sekkumiseta. Paratamatult tekitavad taolised elutruud stseenid ning olukorrad mõtteid seoses meie praeguse ühiskonnaga. Kui kaugel oleme me ühiskonnast, kus inimelud on 100% jäetud kriitilistes olukordades tehisintellekti kätte? Loodetavasti ei ole see veel nii käega katsutav tulevik. Kuid kuigi tehisintellektist oli kohati loodu õõvastavalt suure võimu ja haardega “tegelane”, ei keeranud need detailid siiski filmi üle võlli, mis kosmose- ning tehnoloogiliste filmide puhul tihti kipub juhtuma. 

Kui rääkida antud filmist, siis loomulikult ei saa mainimata jätta ka Rockyt, kes ilmselt võitis kõigi filmivaatajate südamed. Kuigi keelebarjääri tõttu ei ole kahel peategelasel võimalik vabalt suhelda, on seda põnevam jälgida, kuidas antud probleem on lahendatud ühendades puhas matemaatika ning kommunikatsioonitehnoloogia. Filmis improveerimise ning katsetamise teel loodud suhtluskeelt annab võrrelda näiteks reaalsete teadustöödega. Näiteks arendasid MITi teadlased välja masinõppesüsteemi, mis suudab mustrite ning seoste põhjal dešifreerida üle 3500 aasta vanuse Linear B keele. Rocky helisignaalide põhjal suutis peategelane luua seoseid ja mustreid, mille põhjal arendas ta valmis süsteemi, mis tõlgendas need inimkeelde. Filmi ja päriselu näite vahe on ainult see, et ühe süsteemi lõi üks inimene avakosmoses samal ajal kui teine loodi tänu tipptehnoloogiale maailma ühes hinnatumas ülikoolis.

Elu maal on jäetud ühe inimese kätte, kelleks on tavaline kaheksanda klassi loodusteaduste õpetaja. Vastumeelselt avakosmosesse viidud Grace õlul ripub terve maailma saatus, mis on aina enam hukatuse poole liikumas. Kuid siis leiab lõpmatus taevaruumis Grace'i Rocky, kellega koostöös suudab Grace päästa nii elu Maal kui ka nii mõndagi muud tähtsat. Project Hail Marys on kõike- nuttu, naeru kui ka parajalt tehnoloogiat. :)

Viited: 

• https://www.nasa.gov/mission/artemis-ii/
• https://en.wikipedia.org/wiki/Project_Hail_Mary_(film)