10. nädal: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini
Eben Mogleni anarhistlikud prognoosid
Vaba tarkvara juurutamine ja selle levik on viimaste aastakümnete jooksul olnud tõenäoliselt üks mõjuvõimsamaid liikumisi, mis on oluliselt mõjutanud tehnoloogia arengut. Kuid nagu ikka iga asjaga siin maailmas on ka vaba tarkvarast kujunenud paljudes ringkondades üks tulisemaid arutelude keskpunkte, mille üle vaieldakse ilmselt veel pikka aega. Enda 1999. aastal avaldatud artiklis “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” on Ameerika õigusteadlane ning samuti ka vaba tarkvara propageerija Eben Moglen analüüsinud põhjalikult, milline võib olla digitaalse info leviku ja samuti ka vaba tarkvara pikaajalisem mõju senisele intellektuaalomandile.
Jättes kõrvale fakti, et Eben Mogleni kohati keeruliselt sõnastatud tekst võib alguses nii mõnegi lugeja ära ehmatada, siis on antud tekstis palju hiljem kinnitust saanud prognoose. Kirjutamise ajal veel pigem visiooni tasandil olnud ideedes on Moglen suutnud üllatavalt täpselt luua seoseid tänase tehnoloogiamaailma olukorraga ning paljud tema käsitlustest on siiani asjakohased. Samuti on autor hästi tabanud autoriõigustega seotud pinged, mis on tehisintellekti ajastul reaalne probleem.
Teksti lugedes sümpatiseeris mind väga Mogleni selgitus selle kohta, miks inimestel on üldse tung luua. Autori hinnangul loovad inimesed sellepärast, kuna nad lihtsalt saavad seda teha ja ilmselt mängib siin olulist rolli ka tõdemus, et loomingulisus on inimloomusesse juba sisse kirjutatud. Moglen on toonud siinkohal võrdluse ka füüsikaseadustega väites, et kui mässida internet ümber inimeste, hakkab tarkvara juhtmetes voolama. Tegemist võib olla sõltuvust tekitava tegevusega, mille abil on võimalik oma ideedel vabalt lennata ning miks mitte teha seeläbi koostööd teiste asjaarmastajatega. Lisaks tugevale seosele vaba tarkvara ühe algtõdemusega, kõigil on võimalus muuta ja panustada, lisab antud mõte kohati tuimale akadeemilisele tekstile pisut inimlikku tooni.
Eben Mogleni arutlus on täis põhjapanevaid väited, millest paljud on osutunud täpseks ning on relevantsed tänini. Ilmselt üks täpsemaid prognoose on seotud interneti võimega ühendada tuhandeid arendajaid ning asjaarmastajaid üle kogu maailma. Mogleni hinnangul on tänu internetile võimalik luua arendusmeeskondi, kes koos tegutsedes suudavad tuule alla teha nii mitmele arendusettevõttele, ilma et keegi oleks neid otseselt palganud. Parim näide siinkohal on Linuxi kerneli arendus. Antud arendusprotsess on selge tõestus sellest, et internet ei ole lihtsalt tehnoloogiline vahend, vaid sellest on suudetud luua sotsiaalne keskkond.
Kuid nagu ikka, eksimine on inimlik ja nii on lood ka antud autoriga, kelle analüüsist koorub välja ka mitmeid väärarusaamu tulevikuga seonduvalt. Internet kui vahend on andnud nii tavakasutajatele kui ka suurettevõtetele vabad käed, kuid vahendajad, kelle olemasolu ei pea Moglen enam nii vajalikuks, ei ole kuhugi kadunud. Autor ei arvestanud ilmselt faktiga, et loodus tühja kohta ei salli. Vanade vahendajate asemele on tänaseks tekkinud hoopis veel suurema haarde ning võimuga tegijad.
Tänaseks on paratamatult kujunenud olukord, kus tehnoloogiamaailmas on mõned üksikud suurfirmad, kelle kätte on koondunud suur osa kõige kasutatavamatest platvormidest ja rakendustest. Nagu näiteks Google ja Meta, kelle tähelend on teinud neist ühed mõjuvõimsamad vahendajad digitaalses kultuuris. Samuti on Moglen toonud siinkohal näite plaadifirmadega, endiselt vajalikud ka veel tänasel päeval, kus “middlepeople are no longer necessary”. Tõsi, nii tehisintellekti kui ka elektroonilise muusika levikuga on muusikatööstus tõesti läbi teinud suuri muudatusi, kuid vahendajad ei ole siinkohal kuhugile kadunud. Nii on lisaks traditsioonilistele plaadifirmadele juurde lisandunud ka platvormid nagu Spotify ja YouTube, mis kontrollivad suurem osa tänasel päeval loodud muusika levitamist.
Siiski on tähelepanuväärne, et Eben Mogleni lihtsalt visiooni põhjal tehtud analüüs suudab tuua välja selgeid seoseid tänasega, millest paljud on osutunud ka üsna täpseteks. Alustades siis vaba tarkvara suurest mõjust ning lõpetades digitaalse kultuuriruumi laiemale levikule. Ning kui jätta kõrvale teadmine, et nii mõnigi Mogleni prognoos ei ole leidnud täit kinnitust on siiski tore tõdeda, et antud autori põhjalik käsitlus internetist ja üleüldisest digiruumist pakub palju mõtteainet ka 20 aastat hiljem.
Comments
Post a Comment