7. nädal: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus
Milline litsents sobib "nohikule" kõige paremini
Ilmselt pole maailmas just palju inimesi, kes on teinud tarkvara täiesti nullist valmis, olgu see siis isiklikuks kasutamiseks või laiemale kogukonnale. Isiklikult võin öelda, et pole ka endal sellist tuju veel tekkinud, kuid Naatan Nohikul selline idee tekkis. Selleks, et tema poolt käsile võetud tarkvaraprojekt oleks jätkusuutlik ning saavutaks soovitud tulemuse, tuleb tal nüüd valida kolme erineva tarkvara litsentsitüübi vahel.
Rääkides tarkvara litsentsitüüpides, siis ei saa üle ega ümber ärivaralisest litsentsist. Oma olemuselt on tegemist ühe kõige jäigema tarkvaralitsentsiga, mis jätab autorile kõige rohkem õiguseid ning toimib ühtlasi ka intellektuaalomandi kaitsekilbina. Ärivaralise litsentsi omapäraks on täielik autoriõigus seada kasutajatele kindlad kasutusreeglid. Samuti kaitseb litsents ka nende kasutajate eest, kellel on soov mingil põhjusel antud tarkvara kuritarvitada. Kitsaskohtadeks võib sellist tüüpi litsentside puhul pidadagi kohati liiga jäikasid ettekirjutusi, mis ei anna mõne kasutaja jaoks edasi maksimaalset kasutajakogemust. Eelkõige on ärivaralise litsentsi valinud juba omale nime teinud suurettevõtted (nt Apple, Microsoft, Samsung jne), kes kaitsevad seeläbi enda omandiõiguseid ning samuti ka firma mainet.
Kui autori soov ei ole aga jääda kinni tugevatesse raamidesse, siis on ilmselt üheks populaarseimaks tarkvaralitsentsi valikuks hetkel GNU GPL. Kui ärivaralise litsentsi puhul oli kasutajal ainult kasutusrõõm, siis GNU GPL puhul on antud ka tavakasutajale vabadus oma käsi külge panna ning veidi arendustööd antud tarkvaraga teha. Antud litsentsi valides on kindlalt tagatud, et tarkvara jääb kõigile avatuks ning seeläbi ka vabaks. Siiski tuleb GNU GPL puhul arvestada sellega, et muudetud tarkvara edasi jagamisel on kasutajal kohustus avalikustada ka need muudatused, mida ta on omalt poolt teinud.
Ja kui eelnevad litsentsid kohe üldse ei kõneta, siis on alati võimalus valida BSD litsents, mis sarnaselt GNU GPL annab edasistele kasutajatele veel rohkem vabadust ning veel vähem piiranguid. Tegemist on üsna universaalse variandiga, mille puhul on kasutajal väga lihtne viia sisse muudatusi ja kohandada seda vastavalt olukorrale ning projekti vajadustele. Erinevalt eelnevast tarkvaralitsentsist on BSD litsentsi võimalik kasutada ka äriliste projektide loomisel, kuid ei eelda edasi jagamisel lähtekoodi avalikustamist. Mis on omakorda laiendanud märkimisväärselt antud litsentsi kasutajaskonda. Samas on BSD litsentsi “vabameelsus” ning patendiõiguste puudumine just see, mis paneb tihti just arendajaid kahtlema litsentsi sobivuses ning kindluses.
Päeva lõpuks oleneb kõik sellest, mis eesmärgi ning plaaniga tarkvara luuakse. Kui on võetud suund luua uus Microsofti või Apple laadne suurettevõtte, on ilmselt mõistlik valida ärivaraline litsents, mis tagab kõige jäigemad kasutusreeglid lõppkasutajate jaoks. GNU GPL puhul soodustatakse lihtsat kättesaadavust nii tavakasutajatele kui ka arendus huvilistele, kellel on soov käsi külge panna. Ja kui siiski tundub, et piiranguid ning ettekirjutusi on liiga palju, on alati võimalus valida BSD litsents, mis on eelmainitud litsentsidest kõige “vabameelsem” ja annab kasutajatele vabalt loomiseks mõlemad käed.
Viited:
- https://www.servicenow.com/products/it-asset-management/what-is-eula.html
- https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.en.html
- https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_II%CB%90_litsentsid_ja_autori%C3%B5igus
- https://milvus.io/ai-quick-reference/what-is-the-bsd-license-and-how-is-it-used
- https://www.pingcap.com/article/bsd-license-pros-cons-projects-open-source-insights/
Comments
Post a Comment